Selle karbi juures meeldib mulle endale kõige rohkem rooside paigutus. Küllaltki keeruline on nende disainpaberite puhul just selle õige koha leidmine. Muster või lilled ei ole ju korrapäraselt asetatud ja ega see ei meeldiks ka. Loominguliselt lähenedes ongi asjal oma võlu.
Vahel õnnestub mõni asi ka endal üle anda ja nii eile juhtuski. Karbi juurde ka üks kevadine kaart, mida ma olen juba näidanud ja uue hobi floristika alalt endavalmistatud seade nelkidega. Ma arutasin oma juhendajaga ka veel läbi, et kas seda sobib kinkida, nii algaja nagu ma veel olen, aga juhendaja arvas, et loomulikult. Oma tehtud asi on ikka see kõige parem, arvan ma ise. Mina hindan käsitööd, seda armastust, hinge ja soojust, mis sellesse on pandud. Vaev ja aeg, mis ka sellesse on pandud, ei paista ju välja ega tohigi paista, pigem ikka rõõm tegemisest ja siis see ootus, et kuidas saajale meeldib. Tavaliselt on rõõm kahepoolne.

Üks uus maailmakodanik saab endale fotokarbi, mille kingib talle õnnelik vanaema. Tõeline maailmakodanik, sest tuli ilmale Luxemburgis ja karp lähebki sinna. Sündis siia ilma reedel ja laupäeva hommikul sai nimelise karbi omanikuks. Mul on hea meel, sest olen olnud kunagi emme klassijuhataja. Õnne kogu perele sinna kaugele maale!

 Das Leben ist zu kurz, um traurig zu sein. See võiks kõlada eesti keeles umbes nii, et elu on liiga lühike kurvastamiseks. Uus nädal, uued teemad, uued inimesed, uued väljakutsed, mõtted, teadmised, oskused...
Kuulad ja püüad meelde jätta, siis praktiseerida, ei tule välja, siis uuesti. Aeg kaob nii kiiresti ja lõpuks rahulolu igast pisemastki õnnestumisest. Mulle meeldib ja loodan, et ma saan hakkama.

Vorm-liiniline seade

Ümar spiraalkimp

Struktuuritöö plastvahu sisse, vanasti nimetati seda oasiseks, aga see on firma nimi

Teine ümarkimp, tipulill juba paremini näha

Vabaseade, aega jäi natuke üle ja liiliatega polnud ma midagi teinud, tahtsin proovida

Kaseoksad karkassiks ja punased nelgid, praegu mul kodus. Kimp ei olnud mul umbes neli ja pool tundi vees, aga kui lilled on õigesti lõigatud ja kimp pakitud, ei juhtu midagi.

Lihavõtteseadetest juba järgmisel nädalal, väga hea idee sain ka laupäeval meie käsitööseltsist.

Tuli soov mereteemalisele kaardile selle kaardi järgi, mille ma olin teinud juba mõned aastad tagasi.  Tavaliselt on ju minu kaardid rohkemate kaunistustega, aga siin osutus valikukriteeriumiks ilusad detailid ja maitsekus, et kaardil on õhku ja ruumi, nii öeldi kirjas. Vaatasin oma materjalid üle ja nii ma oma lubaduse andsin. Uus kaart läks naisterahvale, kes sai kingiks purjetamiskoolituse. Uurisin uuesti üle ka sõlme, see on ühekordne soodisõlm.
Head pärituult purjedesse ja las majakas näitab õiget suunda kursi hoidmisel!

Läksin õppima Tartu Rahvaülikooli floristikat. Sel nädalal oli kaks koolipäeva ja järgmisel juba kolm ning nii kuni suveni välja. Ma pole seda kusagil maininud, et ma olen elus kord lilleseade õpingutega  alustanud, aga tookord jäi elu sunnil lõpetamata. Olin  selle ära unustanud, et lilleseadega sai ka tegeletud. Kui mingi asi on möödas, siis sellega on lõpp ja see on unustatud. Ega kerge sellega uuesti alustada ei ole, vanale hobusele ju uusi trikke ei õpeta. Vanas eas õppimine on nagu kummipaela ostmine - kolm meetrist ostad, ühe saad. Sel nädalal õppisime spiraalkimpu, karkassile spiraalkimpu ning plastvahu sisse seade tegemist. Ma õpin ja ma püüan, esialgu on õnnestumise protsent veel üsna väike. Lillematerjal on meil kaunis, sel nädalal palju roose ja ühe demoürituse seaded, mille lammutamise järel saime neid kasutada.

Viimane nädal veel enne kevade algust. Lumi sulab õnneks, päeval on juba plusskraade, lumikellukesed hakkavad oma ninakesi mulla seest välja pistma ja akna taga nägin leevikest. Need on esimesed märgid kevadest minu jaoks. Aastad ei ole vennad,  paar aastat tagasi lendasid liblikad sel ajal õhus, krookused õitsesid ja sooja oli ligi kakskümmend kraadi. Ostsin eile esimesed köögivilja- ja lilleseemned, kisub juba välja ja hing igatseb lilleilu. Aknalaua potindusega enam ei tegele, aga mõne seemnekese panen ikka mulda.
Kevade  kollane  tuleb ka kaartidele. Esimesel kaardil on hästi palju kihte, taust ja lilled brushodega ja Altenew templitega. Tuli selline kirju ja värvirõõmus nagu kevad ise on. Kevad on minu lemmikaastaaeg, siis muutub looduses kõige rohkem ja eks ma ise ka üks lillelaps ole.

Selline soov oli ja siis ma mõtlesin, et vahelduseks teen ühe kaardi ostetud lilledega. Enda omad tunduvad sellised tavalised ja ega ma väga palju erinevaid teha ei oska ka. Kui tegemist suure juubeliga, siis võiks olla roosiline taust ja ammu polnud ka seda ilusat lõiketera kasutanud. Pärleid ja muid kaunistusi ka juurde. Kaart on rahataskuga ja sisse sai selline salm interneti avarustest.

                                                         Kesk päevasära, tähevalgust

Natuke keeruline pealkiri, aga tegelikult ei midagi keerulist. Eelmine kord tegin ma hulga brushodega taustu valmis ja nüüd oli neile ka lilled vaja teha. Mõned foamirani õiekesed olid juba olemas ja tegin veel mõned juurde ning sobitasin need siis kokku. Taustad on tehtud templitega ja embossinguga, sattusin hoogu ja tegin neid terve hunniku. Üks sats tuleb veel, aga nendele tahan õied teha brusho värvikristallidega.

Ma mõtlesin sellest õiest prossi teha, aga kui ma ühe kihi katki keerasin, siis läks tahtmine üle. Seisis mul laua peal nukralt tükk aega kuni ma avastasin, et ta sobib väga hästi kokku ühe brushodega värvitud taustaga. Taustal on kasutatud ka templeid ja tehtud  embossingut. Tegin paar lehte ka juurde ja nendega jään ma rohkem rahule kui kroonlehtedega. Šabloonid nii lillele kui ka lehtedele on enda tehtud. Lehed said just sellised õrnad ja loomulikud, õielehed on natuke jäigemad. Muid kaunistusi ja liblikaid ka juurde. Sain just uue liblikate lõiketera, millega saab imelisi liblikaid teha.

Selle kaardi märksõnad olid autofänn ja kolme aastane. Mõned aastad tagasi oli selline multikas nagu "Autod" ja sealt ma leidsin selle auto pildi, peaks väiksele fännile sobima. Ma ei tea, kas see multikas ka praegu pop on, aga auto ikka on. Mul oli kasutamata uus hammasratastega raam ja auto pildi sättisin sinna sisse. Seest sai ka kenasti kaunistatud auto, hammasrataste ja tööriistadega. Seekord väga sinine kaart ei ole, ise mõtlesin selle peale, et ei pea poiste kaardid ka ainult sinised olema.